Kui Saurvet loomakliinik 2006. aastal Pärnus avati, olid kliiniku töötajad Marika Saks ja Katrin Urban veidi ärevad, kas julge pealehakkamine hundi kombel rasvase rinnaga ikka lõpeb. Kaheksa aastat hiljem kiidavad mõlemad toona tehtud otsuse kindlalt heaks ning on kliiniku senise arenguga väga rahul.
Täna töötab Saurvetis 5 töötajat: Marika Saks, Katrin Urban, abilised Pille ja Eve ning Liina Luik on hetkel beebiga kodus.

Kliinik ei pea konkreetset spetsialiseerumist oluliseks, vaid pigem kohaneb abivajajate soovide ja ootustega, pakkudes igapäevaselt võimalikult head ning professionaalset arstiabi. Seetarvis on kliinikusse soetatud olulisi diagnostikavahendeid (vere- ja uriinianalüsaatorid) ning muid seadmeid (hapnikuaparaat). Erilisemate juhtumite puhul (tõsised silmade, luu-ja liigese probleemid) küsitakse erialaspetsialistilt nõu või suunatakse klient tema juurde edasi. Sellega seoses meenutas Katrin  juhtumit, kus kliinikusse helistas väga ärevil loomaomanik ja ütles, et loomal on lahtine luumurd. Kuna oli õhtu ja looma ei saanud kohe mujale saata, tuldi kiiret abi vajava loomaga esmalt Saurvet kliinikusse. Kohapeal õnneks selgus, et loom kõndis oma jalal ja tegemist oli pigem kerge pehmete kudede vigastusega, millele sai kohapeal abi antud. Just seetõttu kutsutakse näiteks telefonis väga tõsiste probleemidena kostvate juhtumite korral („loomal silm peast väljas“, jne) omanik loomaga kliinikusse olukorda hindama. Isegi „armuvalus“ loom võib algajale loomaomanikule raskelt tundmatu haigusega kimpus olevana tunduda. Tegelikult on see hea, et suhtumine loomadesse on muutunud. Inimesed hoolivad oma loomadest järjest enam. See teebki töö toredaks ja mitmekesiseks. Samal ajal tuleb lemmikloomade ravis pidevalt juurde palju uusi ja paremaid võimalusi.

Kui välja tuua erinevust teiste kliinikutega, siis võiks selleks olla Saurvet kliiniku segapraksis, st tegeletakse ka põllumajandusloomadega.
Igapäevaselt  käib kliinikus keskmisel 5-8 patsienti/päevas. Enim pöördutakse nahaprobleemide ja kõrvahaigustega ning muidugi nö igapäevased vaktsineerimised. Sageli tehakse ka steriliseerimist. Terve loomaga soovitatakse loomaarsti/-kliinikut külastada üks kord aastas. Kui aga looma käitumine on muutunud, siis ei maksa oodata. Ei maksa karta ilmaasjata kliinikusse tulekut, sest raviga hiljaks jäämine on tunduvalt hullem ning sageli kulukam. Looma ei tohi kergekäeliselt võtta. Tuleb arvestada kohustuste ja ka kulutustega, mis kaasnevad lemmiklooma kasvatamisega. Loomast hoolimine ja tema armastamine on aga kõige eelneva eelduseks.

Kõik loomad ja loomaomanikud on  Saurvet loomakliinikusse alati oodatud! Lisaks saab kliinikust osta oma lemmikule süüa ja hooldusvahendeid — suures valikus on nii lemmikloomade toitusid, šampoone kui ka vitamiine.

Share and Enjoy !

0Shares
0 0