Halveti loomakliinikus, Pärnus, mis avati 2007. aastal, töötab 3 oma ala armastavat loomaarsti – Aarne Kivimägi, Kadri Jõemetsa ja Jana Tamm ning abiline Irina.
Kui aastaid tagasi pöörduti loomaarsti poole viimases hädas ja pigem harva, siis nüüd räägivad Halveti veterinaarid, et üha enam võetakse kodulooma kui oma pereliiget, mitte vaid hiirepüüdja või koduvalvurina, kelle elu palju väärt ei ole.
Nagu paljud kliinikud, on ka Halveti loomakliiniku arstid spetsialiseerunud valdkondadele, millega nende poole sageli pöördutakse. Loomaarst Kadri tegeleb rohkem kirurgiaga ning on spetsialiseerunud suuõõne ja hambahaigustele, loomaarst Jana aga sisehaigustele. Aarne tunnistas, et kuigi nad oma kliinikus kõigele ei spetsialiseeru (näiteks ortopeedia ja raskete silmahaiguste kliendid saadetakse edasi), siis selles, mida pakuvad, on nad tugevad. Samas suudavad kõik arstid üksteist igapäevaselt asendada.
Igapäevaselt on palju abi kliinikus olevatest kaasaegsetest ja usaldusväärsetest diagnostikaseadmetest – ainuüksi viimase aasta jooksul on soetatud uus ultraheliseade, digiröntgen, mikroskoobid. Varasemast ajast on olemas vereproovide- ja uriinianalüsaator.
Aarne näeb, et nad investeerivad ka edaspidi kliiniku tehnikasse, sest tänapäeva diagnostika võimaluste juures peab enam kasutama teaduslikke võimalusi ja vähem diagnostilist ravi või lihtsalt „arvama“. Kadri loodab, et kliinikul on kunagi oma statsionaar, mis avardaks ravivõimalusi veelgi.
Lisaks nõ igapäevasele profülaktilistele ülevaatustele ja vaktsineerimistele esineb neljajalgsetel patsientidel palju ka hammaste, igemete ja naha probleeme. Viimase osas ka kasvajaid ning piimanäärme kasvajaid. Samas on see tendents õnneks pigem vähenev, kuna enam on levinud loomade steriliseerimine ja hormoontablette nii palju ei kasutata.
Kliinikusse pöördutakse ka lemmikloomade parasiiditõrje (ussi- ja kirburohud) pärast. Mitmed esialgu lemmiklooma toitu või hooldusvahendit ostma tulnud kliendid toovad hiljem oma looma samasse kliinikusse.
Kuna patsiente käib kliinikus päevas pigem palju ja üha rohkem – keskmiselt 10-15 neljajalgset päevas – peab loomaarst seda vaheldusrikast ja rutiinivaba tööd armastama, muidu ei ole võimalik seda kaua teha – peab olema loomupärane armastus ja ka usaldus loomade vastu. Loomaarst Kadri tõdeb, et kuigi omal ajal loomaarstiks õppides, ei olnud lemmikloomaarstile eraldi spetsialiseerumist ning ta ei osanud sellest tol ajal palju oodata, on tänaseks need vähesed ootused kliinikus töötades ammu ja kuhjaga ületatud.
Tulevastele ja praegustele loomaomanikele soovitavad Halveti loomaarstid külastada sobivat loomakliinikut regulaarselt vähemalt korra aastas. Kutsikate
ja kassipoegadega on soovitatav tegeleda kohe maast-madalast – vaadata suhu, kõrva, paitada ja katsuda looma. Sellisel juhul usaldab koer või kass omanikku ning kliinikus ei teki looma ülevaatusel probleeme. Kui loomaomanik vastutab looma eest täielikult – siis loom ka usaldab omanikku, täielikult!
Lõpetuseks soovib Halveti kollektiiv tänada toredaid, hoolivaid ja heatahtlikke loomaomanikke, keda nad igapäevaselt ja aina enam kliinikus näevad ja tõdevad, et loomad on lahedad ning loomaomanikega tore suhelda!
