Jaga!

Autor: L.Varandi

Juba sellest ajast alates, kui oli mõte endale koer võtta, oli mõte ka koos koeraga reisile minna. Mina leian, et koer on pere täisväärtuslik liige ning võimaluse korral oleks ka temal hea meel perega reisile kaasa tulla. Nii ma siis kasutasin võimalust, et elukaaslase vanemad elavad Hispaanias ning käisime Maiaga esimesel lennureisil – veetsime kaks nädalat päikselises Hispaanias.

Kuidas me koera lennureisiks ette valmistasime?

Kõige olulisem lennureisi jaoks oli transpordipuur Maiale. Puur peab vastama lennufirma nõuetele ning olema vastavuses koera suurusega, seda kontrollitakse lennujaamas. Selleks, et Maia ennast selles puuris nagu kodus tunneks, panime me puuri toas juba kuu aega enne reisi üles tema tavalise puuri kõrvale. Meie režiim kujunes selliseks, et ööseks läks Maia magama transpordipuuri, päeval aga oli siiski oma tavalises puuris (seal on rohekm õhku ja ruumi, seega pikemaks ajaks mugavam). Sellise süsteemiga oli kindel, et Maia tunneb ennast transpordi ajal puuris turvaliselt ning on n-ö tuttavas keskkonnas. Puuri peale tuleb panna kohustuslikud kleepsud: nooled, mis nätavad kus on puuri ülemine osa, „Live Animals“ kleeps, mis näitab, et reisib elusloom, ja tekst, kus on kirjas reisi alg- ja lõpp-punkt, aeg, lennunumbrid ning omaniku andmed. Hea nipp on kirjutada puurile ka looma nimi, mida lennujaamade töötajad soovi korral kasutada saavad. Loomale mõjub tema nime kasutamine turvaliselt ning vähendab reisimisega seotud stressi. Puuris tohib olla ainult tekk/madrats, ühtegi lahtist eset (nt mänguasju või toitu) puuri jätta ei tohi. Samuti ei võinud Maial kaelas olla ühtegi rihma (isegi mitte puugirihma).

Lennupilet lemmikuga reisides on soovitatav ära osta võimalikult vara, kuna lennukis on loomadele piiratud arv kohti. Kindlasti peab reisival lemmikul olema Euroopa liidu lemmikloomapass, ta peab olema kiibistatud (kiip kindlasti ka omaniku nimele registreeritud) ning kõik kohustuslikud vaktsiinid ja ussikuur tehtud. Tasub uurida ka, kas sihtkohas kehtib loomade riiki tulemisele mõni erinõue või millised on üldised reeglid olenevalt riigist. Mina käisin Maiaga 10 päeva enne reisi loomaarsti juures, kus talle anti ussirohi ning vaadati üle tema üldine tervis. Ussirohu andmine peab olema passi märgitud, ning lemmiku passi tohib täita vaid loomaarst. Maia sai passi ka templi ja märke, et on reisimiseks terve ja valmis.

 

Lend

Õnneks oli meie lend nii vara hommikul, et Maial oli selle ajal veel uneaeg, mis tegi reisimise selle võrra lihtsamaks. Kindlasti tuleb vahetult enne lendu kindlaks teha, et lemmikul on kõik vajalikud hädad tehtud ning poleks üleliigset energiat. Seega, kui lend on keset päeva, siis tuleks kindlasti eelnevalt teha hea pikk jalutuskäik, et koer ikka mõnusalt väsinud oleks ja lennu ajal magaks.

Teades, et Maial puuris olemisega mingit probleemi ei ole, ei andnud ma talle rahustavaid toidulisandeid. Kui aga on teada, et loomal on kalduvus ärevusele, siis on olemas erinevaid rahustavaid vahendeid. Üks hea looduslik rahustav vahend on Serene-Um, mille andmist ka kaalusin, kuid lõpuks ununes see õigel ajal ostmata (soovitatav on kuuri alustamine nädal või rohkem enne ärevat olukorda).

Meie olime otselennul Helsingist Alicantesse, mis kestis 4,5 tundi. Lennujaamas olime kohal poolteist tundi varem, ehk siis võimalikult hilja, et Maia ei peaks kaua ootama puuris. Lennujaama töötajad olid kõik väga sõbralikud ja vastutulelikud ning aitasid meil kenasti Maia puuri panna ja ära saata ning selgitasid, mida tohib ja mida ei tohi puuri jätta. Hispaaniasse kohale jõudes oli Maia koos puuriga juba meid ootamas ning väga rõõmus. Tundus, et lend ega puuris olemine teda kuidagi ei mõjutanud ning stressi ei tekitanud, mille üle me olime väga rõõmsad.

 

Kaks nädalat paradiisis ja uus parim sõber

Meie majutus oli minu elukaaslase vanemate juures, kellel on koer nimega Lola. Seetõttu oli oluline, et loomade kohtumine oleks kontrollitud ja rahulik. Meie süsteem oli selline, et elukaaslane läks esimesena tuppa, kus ta vanemate koer oli, ning mina ootasin Maiaga õues. See jaotas Lola rõõmu kaheks väiksemaks rõõmuks – vana sõbraga kohtumine + uue sõbraga kohtumine – selle asemel, et oleks tema jaoks kaks vahvat asja korraga, mis võib natuke liiga palju emotsioone tekitada. Sel ajal kui Lola toas rõõmustas vana omaniku saabumise üle, sai Maia õues uue territooriumiga tutvuda. Koerad kohtusid esialgu rihmastatult, kuid kuna mõlemad on väga sõbralikud ja mänguhimulised, siis lasime nad peagi lahti üksteisega mängima ja tutvuma. Koerad said üldiselt läbi hästi, kui mõned mängulised kaklused välja arvata ning nende kahe nädalaga said nad lähedaseks.

Maia jaoks oli ilmselt kõige vahvam, et „uues kodus“ oli bassein! Vettarmastavale koerale oli see ülimalt huvitav ja mõnus nähtus, et veekogu on kogu aeg olemas ja vabalt kasutatav. Esialgu hüppas/libises Maia basseini ettevaatlikult, kuid juba mõne päeva pärast tegi julgeid hüppeid ja sukeldumisi. Maiale olid basseinist välja saamiseks ehitatud eraldi astmed, mille kasutamise ta juba mõne korraga selgeks sai, kuna see oli ainus moodus basseinist välja saamiseks. Maiale meeldis bassein nii palju, et ta käis vahepeal ka täitsa üksi ringe ujumas, nii, et kedagi basseini ääres ei istunud. Olles muidu sotsiaalne koer, kes ei jää inimesest sammugi maha ning jälitab neid ka vannitoa ukse taha, oli see väga üllatav. Ilmselt ta siis nautis ujumisvõimalust palava ilmaga niivõrd palju, et ei suutnud ennast tagasi hoida.

Reisile koeraga

Maia esimene reis läks väga edukalt ning ei tekitanud mingeid probleeme. Olime kindlad, et Maia on piisavalt tugeva närviga iseseisev koer, keda stress ja ärevus väga lihtsalt ei kimbuta, kuid eks mingi mure ja kerge ärevus on endal ikka sees, et kuidas koer lennukis hakkama saab. Õnneks tuli välja, et meie muretsemisel polnud põhjust, kuna Maiat ei tundunud lendamine ja muud ebatavalised tegevused mitte kuidagi negatiivselt mõjutavat. Pigem saime sellest just julgust juurde, et võtta ette uusi seiklusi, kuhu saab ka perelemmiku kaasata. Ja saime ka enda pead (ego) paitada, kuna oleme Maiat väga hästi sotsialiseerinud, pannud teda piisavalt palju erinevatesse olukordadesse ning alati julgustanud teda ennast ületama ja uusi asju avastama, mis on Maiast kasvatanud väga julge ja pealehakkamist täis koera, keda uued situatsioonid ärevaks ei tee.

Mina omaltpoolt soovitan – kui vähegi võimalik, võtke oma lemmikud reisile kaasa! See on nii teistsugune ja eriline ning teeb meele heaks, kuna ei pea oma lemmikut kellegi hoolde või hotelli jätma, vaid saad kõike vahvat temaga koos kogeda. Meie igatahes planeerime juba järgmist reisi koos Maiaga!

Jälgi Maia tegemisi Instagramis @my_lab_maia