Koerte südamehaigused

///Koerte südamehaigused
Koerte südamehaigused 2016-10-13T15:17:47+00:00

Terve ja õnnelik koer vajab töökorras südant. Selleks, et mõista, mis juhtub siis kui asjad on korrast ära, on vaja teada kuidas terve süda töötab.

Kuidas süda töötab?

süda

Süda on üheks vereringeelundkonna osaks koos kopsude ja veresoontega. Nii nagu ka inimestel, toimib koerte süda pumbana, ajades verd kehas ringi. Iga südamelöögiga kantakse hapniku- ja toitaineterikast verd elutähtsatesse organitesse ja kudedesse, hoides koera tervena ja heas vormis. Südame pumpamise jõud peitub selle lihastes, mis on paksud ja võimsad, aidates verel jõuda ka keha kaugematesse osadesse.

Seestpoolt koosneb süda kahest poolest: vasakust ja paremast. Kumbki pool on jaotatud eraldi kambriteks. Ülemised, mida nimetatakse kodadeks, võtavad keha verd vastu. Alumised kambrid ehk vatsakesed pumpavad verd välja. Nende kambrite vahel asuvad südame klapid, mis avanevad ja sulguvad jadamisi, tagades vere voolamise õiges suunas. Normaalselt on klapid siledad ja moodustavad sulgudes täieliku tihendi.

Kopsud on kohaks, kus toimub elutähtsa hapniku verre imendumine ja verest süsihappegaasi jäägi eemaldamine. Kui koer sisse hingab, siis liigub õhk hingamisteede kaudu väikestesse kopsu paunadesse, mida nimetatakse alveoolideks. Alveoole ümbritsevad väikesed veresoonekesed, mille kaudu imendub hapnik ja eemaldatakse süsihappegaas.

Veresooned on torukesed, mida mööda voolab veri, et jõuda kehasse laiali. Veresooned, mis kannavad verd südamest eemale, on arterid ja need, mis kannavad verd tagasi südamesse, on veenid. Veresoonte seintes asuvad lihased, mis tõmbuvad kokku ja lõõgastuvad. See aitab kontrollida vererõhku.


Kui koera süda on haige

Kui koeral on diagnoositud südamepuudulikkus, ei maksa südant valutada. Sinu hoole ja loomaarsti poolt määratud ravimitega on olemas võimalikud väljavaated pikemale elueale. Mõistes oma koera haigust, on võimalik teda aidata. Oluline on mõista, et see haigus ei ole ebaharilik. Umbes 10% kõikidest koertest kannatab südamehaiguse all.

Südamehaigus võib olla kaasasündinud või eluajal, sageli keskeas, omandatud. Kõikidest südamehaiguste juhtudest esineb omandatud südamehaigust 95%. Omandatud südamehaigus tabab tavaliselt südame klappe või südamelihast. Loomaarst oskab kindlaks teha, millist tüüpi probleem koeral on. Südamehaigus koertel pole võrreldav inimeste südamerabandusega.

Termin „südamepuudulikkus“ tuleneb südame võimetusest pumbata piisavalt verd, et tagada keha vajadused. See põhjustab koeral südame sooritusvõime vähenedes sümptomite väljendumist. Kuigi südamepuudulikkusele ei ole ravi, saab seda tavaliselt ravimite ja hoole abil kontrolli all hoida.